Järsku
tuli tal idee, mis seisnes täiusliku poissõbra leidmises. See tundus talle väga
huvitav. Järgmine päev muutis tema elu igaveseks.
Hommikul
ärgates oli veel pime, sest Donna tõusis varem, et end valmis seada. Ta pani
selga miniseeliku, lühikese musta pluusi, mustad mustriga sukkpüksid ja jalga
kõrge kontsaga saapad. Huuled värvis ta tumepunaseks, silmad roheliseks,
ripsmed musta veekindla ripsmetuššiga ja küüned lakkis ta mustaks. Viimaks
võttis ta kaasa koti koos hädavajalike asjadega ning keeras ukse lukku.
Donna
otsustas minna kõigepealt kohvikusse, mis asus üsna Viru keskuse lähedal.
Kohvikusse astudes nägi ta üht kena noormeest. Kuid poisil oli kaaslane,
kelleks oli kaunis tüdruk. Nad istusid akna lähedal nurgas ja vestlesid. Donna
istus nende laua lähedale ja asus neid kuulama.
Ta
kuulis posi nime,milleks oli Sam. Sam rääkis oma tüdruksõbrale, et ta tahab
minna New Yorki tööle ning alustada täiesti uut elu koos tüdrukuga, kellega
neli aastat tagasi käis ja seega tegi ettepaneku lahku minna. Tüdruk sai
vihaseks ning ütles poisile, et ta ei taha enam kunagi teda näha. Samil oli
väga hea meel ja kui tüdruk oli lahkunud, hakkas ta naerma.
Donna
oli mõtteis. Talle tundus see poiss, Sam, liigagi tuttav. Senikaua kuni ta
mõtles, astus Sam tema juurde ja küsis: „Donna, oled see sina?“ Tüdruk võpatas.
Sam istus toolile ja hakkas rääkima. „Donatella Shy, oled see sina? Sa tundud
kuidagi tuttav, oled sa Donatella Shy?“ Donna vaatas Sami ja tundis temas ära
kunagise boyfriend´i ning ta vastas: „Samuel Bee, oled see sina?“
Sam
vaatas Donnat ja ta sai aru, et on siiani temasse armunud. Täpselt seda sama
tundis Donna. Mõlemad olid mõne aja vaiksed. Nad tellisid pudeli veini ja
vestlesid hilise õhtuni. Lõpuks otsustasid noored uuesti kohtingul käima hakata
ja vaadata, mis saab. Kohting pidi toimuma järgmine õhtu Donna juures.
Kui
nad olid jõudnud Donna korteri juurde, sõnas Sam: „Küll on hea, et ma sinu kohe
üles leidsin. Asi on selles, et ma tahan minna Ameerika Ühendriikidesse ja
alustada seal uut elu koos sinuga. Ma sain aru, et ainult sina oled see,
kellega tahan oma ülejäänud elu koos veeta. Kas sa tuled minuga kaasa?“
Donna
oli üllatunud,ka tema teadis, et armastab Sami. Neiul oli kohe vastus olemas:
„Jah, ma olen nõus. Aga abiellume enne minekut, siis on asi ametlik.“ Sam oli
õnnelik ja Donna oli õnnelik. Ning siis nad suudlesid. Suudlus oleks kestnud
kaua, kui Donatellal ei oleks telefon helisenud.