lugu järgneb.....

Järsku tuli tal idee, mis seisnes täiusliku poissõbra leidmises. See tundus talle väga huvitav. Järgmine päev muutis tema elu igaveseks.

Hommikul ärgates oli veel pime, sest Donna tõusis varem, et end valmis seada. Ta pani selga miniseeliku, lühikese musta pluusi, mustad mustriga sukkpüksid ja jalga kõrge kontsaga saapad. Huuled värvis ta tumepunaseks, silmad roheliseks, ripsmed musta veekindla ripsmetuššiga ja küüned lakkis ta mustaks. Viimaks võttis ta kaasa koti koos hädavajalike asjadega ning keeras ukse lukku.

Donna otsustas minna kõigepealt kohvikusse, mis asus üsna Viru keskuse lähedal. Kohvikusse astudes nägi ta üht kena noormeest. Kuid poisil oli kaaslane, kelleks oli kaunis tüdruk. Nad istusid akna lähedal nurgas ja vestlesid. Donna istus nende laua lähedale ja asus neid kuulama.

Ta kuulis posi nime,milleks oli Sam. Sam rääkis oma tüdruksõbrale, et ta tahab minna New Yorki tööle ning alustada täiesti uut elu koos tüdrukuga, kellega neli aastat tagasi käis ja seega tegi ettepaneku lahku minna. Tüdruk sai vihaseks ning ütles poisile, et ta ei taha enam kunagi teda näha. Samil oli väga hea meel ja kui tüdruk oli lahkunud, hakkas ta naerma.

Donna oli mõtteis. Talle tundus see poiss, Sam, liigagi tuttav. Senikaua kuni ta mõtles, astus Sam tema juurde ja küsis: „Donna, oled see sina?“ Tüdruk võpatas. Sam istus toolile ja hakkas rääkima. „Donatella Shy, oled see sina? Sa tundud kuidagi tuttav, oled sa Donatella Shy?“ Donna vaatas Sami ja tundis temas ära kunagise boyfriend´i ning ta vastas: „Samuel Bee, oled see sina?“

Sam vaatas Donnat ja ta sai aru, et on siiani temasse armunud. Täpselt seda sama tundis Donna. Mõlemad olid mõne aja vaiksed. Nad tellisid pudeli veini ja vestlesid hilise õhtuni. Lõpuks otsustasid noored uuesti kohtingul käima hakata ja vaadata, mis saab. Kohting pidi toimuma järgmine õhtu Donna juures.

Kui nad olid jõudnud Donna korteri juurde, sõnas Sam: „Küll on hea, et ma sinu kohe üles leidsin. Asi on selles, et ma tahan minna Ameerika Ühendriikidesse ja alustada seal uut elu koos sinuga. Ma sain aru, et ainult sina oled see, kellega tahan oma ülejäänud elu koos veeta. Kas sa tuled minuga kaasa?“

Donna oli üllatunud,ka tema teadis, et armastab Sami. Neiul oli kohe vastus olemas: „Jah, ma olen nõus. Aga abiellume enne minekut, siis on asi ametlik.“ Sam oli õnnelik ja Donna oli õnnelik. Ning siis nad suudlesid. Suudlus oleks kestnud kaua, kui Donatellal ei oleks telefon helisenud.