...........

See oli ta ema, kes teatas, et Donna isa on haiglas, sest toimus liiklusõnnetus ja isa on koomas. Donnal hakkas halb, Sam tundis tema pärast muret ja küsis: „Mis juhtus? Kas sul on halb?“ Ent ta ei saanud vastust, sest Donna hakkas nutma.Noored läksid Donna korterisse ja panid tähele, et uks oli lukustamata. Nad sisenesid tuppa ja kuulsid lastekisa ja vanemate inimeste kõnet. Sam jäi laste juurde, aga Donna liikus elutuppa.Elutoa diivanil lebas neiu õde ja õe kõrval istus ema, mõlemad nutsid. „Tere tütar, kus sa nii kaua olid?“ küsis ema. Donna vastas küsimusele küsimusega: „Kuidas teie olukord on? Kuidas isa end tunneb? Mida te minu korteris teete?“ Donna õde Nicky vastas: „Me olime lastega linnas, kui kuulsime hirmsat uudist. Nick sõitis autoga oma sõbrale külla ja kuna sinu korter oli lähedal, siis otsustasime siia tulla. Ma tean, et oleksin pidanud sulle sellest teatama, aga ma ei suutnud helistada. Kui ma sind segan, siis võin ära minna. Nick on ka juba kodus, ma võin ta järgi kutsuda. „Ei lähe sa kuhugi!“ lausus Donna. „Te võite siia jääda ja homme hommikul läheme isa haiglasse vaatama.“ Samal ajal astus Sam tuppa, kukil Nicky vanim tütar Emily. „Kes see noormees on, Donna?“ nõudis ema vastust. „Ema, kas mäletad Sami?“ „Kas see on Sam? Te olete jälle koos siis?“ imestas Nicky. Terve ülejäänud õhtu oli rahulik, kui mitte arvestada laste kisa. Kõik läksid hilja magama.Hommikul ärkasid nad vara, et end haiglasse minekuks valmis seada. Kui äratuskell tirises, olid esimesteks ärkajateks Nicky vanimad lapsed, kes kohe Sami äratama läksid. „Onu Sam, tule mängi meiega!“ palusid lapsed. Sam aga ütles tüdrukutele, et nad   parem hambad ära peseksid ja riidesse paneksid. Nende jutu peale ärkas ka Donna ning kui noored kahekesi jäid, vaatasid nad teineteisele otsa ja naeratasid. Donna küsis Sami käest murelikult „Mis saab meie plaanist uut elu alustada? Ma ei saa enne isa koomast ärkamist lahkuda.“ „Ma saan aru, Donna. Kuid olen kindel, et sinu isa ärkab üsna pea. Me võime ju oodata kuni su isa ärkab, minekuga ei ole ju kiiret.“ Sami sõnad panid Donna õnnest särama. Vahepeal olid kõik üles tõusnud. Ema valmistas hommikusööki ja teised panid end riidesse.Uksekell helises. See oli Nick, kes otsustas tulla naise juurde. Ta rääkis, et käis haiglast läbi ning sealt teatati häid uudiseid. Kõik liikusid elutuppa ja istusid. „Noh, mis uudis see siis on?“ küsis ema. „Jah, räägi juba!“ hüüdsid ülejäänud kooris. „Alustan heast uudisest, isa ärkas koomast. Kuid halb on see, et ta ei pruugi enam kunagi käia,“  jutustas Nick. Donna reaktsioon oli esimene: „Sul oli õigus, Sam! Kuidas sa teadsid?“ Sam vastas vaid napisõnaliselt „Lootus sureb viimasena, Donna.“ Kuid Donna ei kuulanud, sest mõtles juba tulevikule. „Tead mis, Sam, sõidame järgmine nädal ära,“ oli Donna entusiastlik. Sam nõustus tüdrukuga.

lugu järgneb.....

Järsku tuli tal idee, mis seisnes täiusliku poissõbra leidmises. See tundus talle väga huvitav. Järgmine päev muutis tema elu igaveseks.

Hommikul ärgates oli veel pime, sest Donna tõusis varem, et end valmis seada. Ta pani selga miniseeliku, lühikese musta pluusi, mustad mustriga sukkpüksid ja jalga kõrge kontsaga saapad. Huuled värvis ta tumepunaseks, silmad roheliseks, ripsmed musta veekindla ripsmetuššiga ja küüned lakkis ta mustaks. Viimaks võttis ta kaasa koti koos hädavajalike asjadega ning keeras ukse lukku.

Donna otsustas minna kõigepealt kohvikusse, mis asus üsna Viru keskuse lähedal. Kohvikusse astudes nägi ta üht kena noormeest. Kuid poisil oli kaaslane, kelleks oli kaunis tüdruk. Nad istusid akna lähedal nurgas ja vestlesid. Donna istus nende laua lähedale ja asus neid kuulama.

Ta kuulis posi nime,milleks oli Sam. Sam rääkis oma tüdruksõbrale, et ta tahab minna New Yorki tööle ning alustada täiesti uut elu koos tüdrukuga, kellega neli aastat tagasi käis ja seega tegi ettepaneku lahku minna. Tüdruk sai vihaseks ning ütles poisile, et ta ei taha enam kunagi teda näha. Samil oli väga hea meel ja kui tüdruk oli lahkunud, hakkas ta naerma.

Donna oli mõtteis. Talle tundus see poiss, Sam, liigagi tuttav. Senikaua kuni ta mõtles, astus Sam tema juurde ja küsis: „Donna, oled see sina?“ Tüdruk võpatas. Sam istus toolile ja hakkas rääkima. „Donatella Shy, oled see sina? Sa tundud kuidagi tuttav, oled sa Donatella Shy?“ Donna vaatas Sami ja tundis temas ära kunagise boyfriend´i ning ta vastas: „Samuel Bee, oled see sina?“

Sam vaatas Donnat ja ta sai aru, et on siiani temasse armunud. Täpselt seda sama tundis Donna. Mõlemad olid mõne aja vaiksed. Nad tellisid pudeli veini ja vestlesid hilise õhtuni. Lõpuks otsustasid noored uuesti kohtingul käima hakata ja vaadata, mis saab. Kohting pidi toimuma järgmine õhtu Donna juures.

Kui nad olid jõudnud Donna korteri juurde, sõnas Sam: „Küll on hea, et ma sinu kohe üles leidsin. Asi on selles, et ma tahan minna Ameerika Ühendriikidesse ja alustada seal uut elu koos sinuga. Ma sain aru, et ainult sina oled see, kellega tahan oma ülejäänud elu koos veeta. Kas sa tuled minuga kaasa?“

Donna oli üllatunud,ka tema teadis, et armastab Sami. Neiul oli kohe vastus olemas: „Jah, ma olen nõus. Aga abiellume enne minekut, siis on asi ametlik.“ Sam oli õnnelik ja Donna oli õnnelik. Ning siis nad suudlesid. Suudlus oleks kestnud kaua, kui Donatellal ei oleks telefon helisenud.

English version

Tuesday evening. Donna lifted a pillow under her butt to her lap and watched television forward. In the room where she was had a big plasmaTV, glass coffeetable, a big soft white-coloured couch and in the centre of the room was a big sheepskin rug.

Donna is 24-year old woman who has been single for 4 years. Her older sister already had children and she envied her beacuse of that.

In that Tuesday evening Donna was lying on the couch and watched the „Oprah“. She was thinking about everything which she doesn´t had and missed. Suddenly she got the idea which consisted of finding a perfect boyfriend. It seemed very interesting for her and something happened the next day,something which changed her life forever.

Next morning was dark. Donna woke up early to fix up herself. She put on a miniskirt,short black top,black tights with a pattern and high-heeled boots. She coloured her lips dark red, eyes green,eyelashes with a black waterproof mascara and nails she painted pink. Finally she took a bag with things she needed and locked the door.

Donna decided to go to cafeteria which was quite near to „Viru Centre“. When she arrived to cafe she saw a handsome young man. But the boy had a date who was a gorgeus girl. They were sitting quite near the corner of the window and chatted.

Donna sat near their table and started to listen them. She heared boy´s name which was Sam. Sam was talking to his girlfriend that he wants to get a job in New York and start a new life with a girl she dated 4 years ago and made a suggestion to break up.

Girl got mad and said : „ I´m leaving now and I don´t want to see you ever again!“ Sam was very happy and when the girl had left the room he started to laugh.

Donna was thinking. The boy, Sam,seemed so familiar to her. Until she thought, Sam stepped close to her and asked : „Donna, is that you?“

Girl was surprised : „Ah,what?“ was all she could say. Sam sat on the chair and started to talk. „Donatella Shy, is that you? You seem kind a familiar, are you Donatella Shy?“ Donna looked at Sam and recognized an old boyfriend of her. So she answered : „Samuel Bee, is that you?“ Sam looked at Donna and he fell in love for her again, the girl felt the same way.

Both of them were quiet a while. They ordered a bottle of shampagne and chatted until the cafe was closed. Finally the youth decided to start dating again and see what the life brings. The first date had to be next day 7p.m at Donna´s place.

When they had arrived to the Donna´s apartment, Sam said : „ It is very good that I found you today. The thing is that I want to go to the United States and start a new life there with you. I realized that you are my one and only true love so I decided I´ll find you and ask you to come with me.“ Donna was surprised. She felt the same way about Sam so she already had the answer : „I love you, Sam but do you love me, too? When you love me then let´s get married and go the next week.“ Sam was happy and Donna was happy. Then they kissed. The kiss had been very long if Donna´s phone hadn´t rang.

That was her mother.She announced that Donna´s brother and father had a traffic accident and were seriously injured.Dad was in a coma.

Donna felt sick. Sam felt worried about her and asked what happened but he got no answer because Donna started to cry.

They went upstairs, to the Donna´s home but when they arrived to the door they saw that door was unlocked. Donna and Sam entered the room and heard children´s screams and somebody yelled them that they need to be quiet. Sam stayed with the children and played with them but Donna walked into living room.