Poem

Seitsme maa ja mere taga
kooguga ja vinnaga
kaunis kaevus eluvesi
mida tasub hinnata
 Mina olen tähtis mees
sest et  varjan lätte
nii et voolab vesi
otse mulle kätte
 Esimene mina olin
kes end ära pesi
tema, kes ei olnud teine,
tuli tasakesi
 Liikus õhk ja puudel
lehed võbisesid vaevu
võisin ühe ämbri lasta
tasakesi kaevu
 Hõbedaste kivikeste vastu
voolas vaikselt vesi
seal ei olnud kedagi teist,
ainult meie, kahekesi